1. Kirjelda seda objekti/nähtust!
Liivakast, ämbrid, vanemad, perekond, sõbrad, sõnad, naeratused, võililled, pannkoogid maasikamoosiga, karjumine, vara magamaminek, vähe aega, kasvamine, mured, naerud, katkised põlved, nutmine, nautimine, kohustused, liigne vabadus, hirmud, jutuajamised, hobid, kool, lasteaed.
2. Võrdle millega on see ühesugune, mille poolest erineb lähimõistetest!?
See on sarnane kasvamisprotsessiga tulbil. Alates sellest kui tulbisibul pannakse maasse, tulp hakkab võrsuma, kasvab ja tekib pung, lill puhkeb õide ning lõpuks ta murtakse ning visatakse minema. Samas erineb ta taandumisest kui protsessist, sest areng on edasiviiv jõud ning paneb aluse tulevikule. Taandumine viib inimese tagasi minevikku, kuhu ehk jõuda ei tahaks.
3. Assotseeri. Mida see meenutab, milliseid asju, sündmusi, inimesi. Kelle või millega, milliste juhtumistega on see seotud?
Teema paelus mind, sest olles ise torekas tekivad tihti küsimused, miks inimesed on just sellised nagu nad on. Kas neil on juhtunud mõni negatiivne seik, mis on muutnud nad agressiivseks ning tõrksaks või on olnud nad naerualused ning narritavad. Samamoodi ehk on nad sellepärast nii andekad ja mitmekülgsed, et juba väiksena suudeti neis tekitada huvi erinevate valdkondade vastu. Ehk pandi neid tantsurühma tantsima, lauluringi või näitlemist harjutama.
4. Analüüsi kuidas see on tehtud, millest koosneb, millisesse laiemasse tervikusse kuulub?!
See on üks osa arengupsühholoogiast ning inimese arenguteest. See algab sünniga ning lõpeb tegelikult hetkel, mil tunned et pole enam laps ning siis kui "lendad" kodust välja, oma teed otsima ning enda elu elama. Seda mõjutavad inimesed oma heade ning vigadega, juhtumised, sõnad ning inimesed Sinu ümber. Aga miks lapsepõlv inimest mõjutab? Kas sellel on mingi kindel põhjus? Seda ma veel ei tea, aga ühel päeval uurin selle välja ja kirjutan oma uurimistöösse. Kasvamine ning areng on inimese üks osa, ilma milleta ei saa ja ega ei tahagi, Iga päev inimene õpib ja areneb, kuid vähe on asju, mis tugeva jälje jätavad.
5. Rakenda! Kus seda kasutada saab, miks seda vajatakse ja kasutatakse? Kuidas Sinu töö võib olla rakendatav?
Seda vajatakse et mõista paremini väikeseid õpilasi, eakaaslasi ja isegi enda ümber ning saada aru, miks nad just sellised on. Mina ise saan kasu, sest ma arendan ennast ning oskan analüüsida end ning võib- olla ka mignil määral teisi. Seda mitte valju häälega tegemiseks, vaid oma peas. Et mõista miks inimesed just nii käituvad, usun et sellevõrra tekib vähem inimestevahelisi pingeid.
6. Argumenteeri (esita põhjendusi) poolt ja vastu!
Jah, lapsepõlv avaldab inimesele mõju.
Ei, lapsepõlv ei avalda mitte mingisugust mõju inimesele, sest inimene ei kujune aegamööda vaid on kohe valmis ellu astuma ning otsusi vastu võtma.
Inimene ei ole mõjutatav, seega ei saa keegi peale tema enda arengut mõjutada.
...
7. Žurnalisti küsimused: mida, kes, kus, millal, miks, kuidas? Kasuta neid mitmepoolselt ja vajaduse korrald muudetuna!
Millal algab lapsepõlv ja millal see lõpeb?
Kuidas Sa eraldad lapsepõlve ülejäänud elust?
Miks inimene areneb?
Miks talle on vaja arenemist?
Mida tähendab areng?
Kuidas on võimalik inimesed mõjutada?
Millised mõjutusviisid on?
Mida tunneb arenev inimene?
Kas arenemine on vajalik?
8. Kirjuta asjast oma heale tuttavale!
Ühel suvepäeval mõtlesin, et uuriks seda kuidas lapsepõlv mõjutab inimese arengut. Tahan teada miks inimesed muutuvad selliseks nagu nad on ja kas see sõltub ikka ainult lapsepõlvest. Äkki on inimese arengu põhjustajaks hoopis ainuüksi televiisori vaatamine. Seljuhul kui see oleks üks osa lahutamatu osa tema lapsepõlvest, siis see tähendab seda et temast tulebki äkki üks "telekafriik". Aga äkki on tal siis just lai silmaring, kuigi silmad on ajapikku rikutud. tahaksin tõestada just seda, et lapsepõlves last ümbritsevatel inimestel on suur mõju inimesele. Nendel sõnadel mis nad ütlevad ja tegudel mis tehtud saavad on tohutu mõju.
9. Loe! Mida lugeda?
10. Jälgi ajakasutust. Pane paika millal, mis ja kuidas!
Tuesday, November 11, 2008
Kuubimäng blogis.
Posted by Kassu! at 4:52 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment